Postitas naksinmuru » 09 Apr 2011, 00:50
Loen siin veidi vanemaid teemasid ja seoses selle lehmajutuga tuli meelde, kuidas krishnaiidid lehmi kasvatavad ja neisse suhtuvad. Nagu ehk üldteada on lehm indias püha loom ja lehma võrreldakse tihti emaga, et teda peaks kohtlema nagu oma ema, samasuguse austusega. Mul on ka üks veidi humoorikas lugu ühest Amrita nimelisest lehmast, kes elas rootsis krishnaiitide farmis. Oma tuttava lahkel loal, kes seda on jutustanud, jagan seda teiega:
Liigutav lugu ühe 23-aastase lehma lahkumisest Almvikis.
20. juunil, kolm nädalat enne 23-ndat sünnipäeva, jättis Almvikis keha lehm Amrita. Ta oli väga eriline hing.
Viimase kolme aasta jooksul oli ta korduvalt teeselnud suremist. Kaks suve tagasi heitis ta end heinamaale ja me juba tegime talle camaraga tuult ja laulsime Hare Krishna ja andsime talle pisut vett. Mõne aja pärast ajas ta end püsti ja jätkas oma tavapärast elu. Sarnaseid juhtumeid esines veel, kuni me otsustasime, et tal on tõesti sobiv nimi, Amrita, "Surematu".
Kui Annelies poleks tema eest head hoolt kandnud, poleks ta aga ilmselt siiski nii kaua elanud. Rootsis on haruldane, et lehm elab vanemaks kui 12 aastat, keskmine on 5 a., nii et viimase kahe aasta jooksul käis siin korduvalt ametnikke põllumajandusministeeriumist kes avaldasid arvamust, et see lehm tuleks hukata.
Meil oli tegemist selgitada, et ega vana lehm ei saagi välja näha samasugune nagu noor lehm nagu vanainimene ei näe välja nagu nooruk ning et meile tunduks lehma tema vanaduse pärast sama veider tappa nagu oma vanaema tappa kuna ta on juba nii vana.
Õnneks kui inspektorid käisid käitus Amrita tihti kummaliselt. Näiteks kui riiklik loomaarst tahtis teda üle vaadata pistis ta harukordse entusiasmiga plagama, mis välistas argumendi, et ta kannatab vaegurluse all. Ühel teisel korral vedeles ta maas justkui oleks peaaegu surnud. Kui Annelies teda kergelt tonksas kargas ta aga püsti ja jooksis kiiresti minema. Ja vaid mõned nädalad tagasi kui läksime teda hommikul hooldama avastasime, et ta oli lahkunud pikemale jalutuskäigule metsas. Vahel käitus ta nagu joogi.
Lõpuks said ametnikud aru, et me hoolime lehmadest ja jätsid meid rahule.
Amrita pani meid aga veel alistuma, sest vahel oli vaja teda 2 või 3 inimesega püsti aidata. Eile Smita Krishna Swami märkas, et ta käitus kummaliselt ja me läksime Amrita juurde. Ja siis kui Sriprada laulis ta kõrval Hare Krishna, ta järsku lahkuski. Me polnud eelnenud päevadel märganud mingeid märke, et ta surema hakkaks. Ta lahkus praktiliselt keskpäeval ja pärast seda ilmus taevasse vikerkaar.
Malyahari-kunda dasi
- See [kasutaja naksinmuru] postitus meeldib 4-le inimesele:
- cinematic, Indrek, Kessu, libarebane